Miks just see asukoht? Mida tegelikult ehitatakse? Ja milline taristu siia rajatakse?
Viimastel nädalatel on Brunn am Gebirges Falkensteinerwegile kavandatava raadioreleemasti ümber puhkenud elav avalik arutelu.
Meediakajastustes ja platvormil OpenPetition räägitakse seejuures kohati „42-meetrisest sõrestikmastist“, „saatemastist“ või „mobiilsidemastist“.
Tegelikult on tegemist taristuprojektiga, mida tuleb tehnilisest vaatenurgast märksa täpsemalt käsitleda.
Seepärast soovime selles artiklis selgelt selgitada, kuidas asukoht valiti, milline taristu on sellega seotud, miks on selline kõrgus vajalik ja milliseid ülesandeid rajatis täitma hakkab.
Meie eesmärk ei ole mingil juhul teistsuguste huvidega naabreid isiklikult kritiseerida.
Soovime luua aruteluks ühise faktipõhise aluse.
1. Mida tegelikult ehitatakse?
Falkensteinerwegil asuvale kinnistule on kavandatud ligikaudu 45 meetri kõrgune sõrestikmast.
Avalikus arutelus räägitakse kohati 42 meetrist. Sama kõrgust nimetatakse ka praeguses OpenPetitioni petitsioonis. Meediakajastustes ja projektdokumentides on seevastu märgitud kõrguseks ligikaudu 45 meetrit. (openPetition)
Konkreetse projekti hindamisel on loomulikult määravad menetlusse esitatud projektidokumendid.
Mast on osa sidetaristust ja seda kavatsetakse kasutada eelkõige suunatud raadioühenduste jaoks.
Seega ei ole tegemist lihtsalt eraldiseisva masti püstitamisega kohta, kus taristu puudub.
See asukoht on hoopis osa paljude aastate jooksul välja kujunenud tehnilisest taristust.
2. Kas see on „mobiilsidemast“?
Seda nimetust kasutatakse avalikus arutelus korduvalt.
See loob aga kindla ettekujutuse: tavapärane mobiilside tugijaam, mis rajatakse eelkõige mobiiltelefonidele levi pakkumiseks.
Siia kavandatavat projekti see tehniliselt ei kirjelda.
Kavandatava sidepunkti peamine eesmärk on luua raadioreleeühendused kindlaksmääratud asukohtade vahel.
Raadioreleeside puhul edastatakse andmeid kindlate sidepunktide vahel kitsalt suunatud raadioühenduste kaudu.
Seega on mast sidevõrgu tehniline osa.
Nimetus „saatemast“ tähistab küll üldiselt raadioantennidega rajatist, kuid ei ütle veel midagi selle kohta, millist raadiotehnoloogiat seal kasutatakse ja millist ülesannet sellega seotud taristu täidab.
3. Miks peab mast olema ligikaudu 45 meetri kõrgune?
Kõrgust ei ole valitud põhimõttel „mida kõrgem, seda parem“.
Raadioreleeside puhul peavad olema täidetud konkreetsed tehnilised tingimused.
Muu hulgas tuleb arvestada järgmisega:
- vastasjaamade asukohad,
- vajalik otsenähtavus,
- maastik ja hoonestus,
- niinimetatud Fresneli tsoon,
- antennide asukoht ja kõrgus,
- raadiolõigu sagedus ja tehnilised omadused,
- samuti ühenduse nõutav käideldavus.
Seetõttu ei saa raadioreleelinki lihtsalt võrrelda suvalise raadioühendusega.
Masti kõrguse määrab see, millisele kõrgusele tuleb antennid kavandatud raadiolinkide jaoks paigaldada.
4. Üks eripära: raadioreleeantennide kiirgus on väga täpselt suunatud
Veel üht olulist punkti on avalikus arutelus seni vaevu selgitatud.
Raadioreleeantennid ei ole ringsuunalised antennid.
Kasutatavad antennid koondavad raadioenergia täpselt vastava vastasjaama suunas.
Kavandatud raadioreleeantennide peakiire avanemisnurk on vaid ligikaudu 1 kraad.
See tähendab järgmist:
Antenni ülesanne ei ole pakkuda levi masti vahetus ümbruses.
Selle ülesanne on luua ühendus kindla kaugemal asuva vastasjaamaga.
Ka seetõttu on masti kõrgusel oluline roll.
Mida kõrgemale antenn paigaldatakse, seda suurem on vertikaalne vahe peakiire ja vahetult masti all või ümber asuva ala vahel.
Lihtsamalt öeldes:
Mast ei ole kõrge selleks, et võimalikult palju raadioenergiat elamupiirkonda kiirguks. Antenn paigaldatakse kõrgele, et soovitud raadiolõik tehniliselt toimiks.
Tegelik kiirgusega kokkupuude sõltub loomulikult sagedusest, saatevõimsusest, antenni tüübist, antennivõimendusest, suunast ja tehnilistest tööparameetritest.
Seetõttu on konkreetse hinnangu andmisel määravad vastavad tehnilised arvutused, eksperdihinnangud ja vajaduse korral mõõtmised.
5. Miks valiti just see asukoht?
Biricon ei valinud praegust asukohta lihtsalt ühepoolselt.
Esialgse planeerimise käigus arutati konkreetset asukohta vahetult puudutatud naabriga.
Meie esitasime seejuures koguni teistsuguse ettepaneku.
Algselt oleksime eelistanud paigutada masti oma hoonele lähemale.
Naaber soovis aga konkreetset muud asukohta.
Arvestasime selle sooviga ja lasime soovitud asukoha vastavalt plaanile kanda.
Seejärel allkirjastasid naaber ja tema abikaasa selle põhjal koostatud, loa taotlemiseks mõeldud projektiplaani.
Selle alusel jätkati projekti kavandamist ja lõpuks algatati loamenetlus.
Sel hetkel ei olnud meil põhjust eeldada, et ühiselt kavandatud asukohta hakatakse hiljem põhimõtteliselt vastustama.
6. Mis juhtus seejärel?
Olukord muutus alles hiljem.
Kui mastikonstruktsioon oli juba kohale toodud ning pinnaseuuringu aruande kohaselt oli alustatud vundamendi asukoha ettevalmistamist või pinnaseolude kontrollimist, esitati projektile selgesõnaline vastuväide.
Muu hulgas väljendati kartust, et naaberkinnistu väärtus võib märkimisväärselt langeda.
Seejärel moodustati projekti vastu kodanikualgatus ja algas praegune avalik vaidlus.
Me ei kirjelda seda sündmuste käiku selleks, et anda naabrile isiklikku hinnangut.
See on oluline seetõttu, et praeguses arutelus jääb kohati mulje, nagu oleksime asukoha määranud ilma seda eelnevalt vahetult puudutatud inimestega läbi arutamata.
See ei vasta meie dokumenteeritud sündmuste käigule.
7. Kuidas on projekti avalikkusele esitletud?
Avalikus arutelus nimetatakse kavandatavat rajatist sageli lihtsustatult „42-meetriseks sõrestikmastiks“ või „45-meetriseks saatemastiks“.
Kodanikualgatus kirjeldab projekti muu hulgas täiendava sõrestikmastina elamupiirkonnas asuval erakinnistul. Sama käsitlust kasutatakse ka poliitilises arutelus. (openPetition)
Selle lihtsustatud kirjelduse probleem ei seisne selles, et masti kõrgus oleks vale või et tegemist ei oleks raadioantennidega rajatisega.
Probleem on selles, et nii jääb taristu tegelik tehniline otstarve peaaegu nähtamatuks.
Mast ise on vaid nähtav rajatis.
Määrav on see, millist taristut sellel kasutatakse ja mis eesmärki see täidab.
8. Sellega seotud taristu on olemas juba palju aastaid
Selle taristu ajalugu ulatub märksa kaugemale kui praegune mastiprojekt.
Biricon on toetanud FunkFeueri taristu rajamist ja käitamist piirkonnas juba alates 2006. aastast.
Meie dokumentatsiooni kohaselt on alates 2015. aastast olemas ASFINAGi taristu kaudu toimiv fiiberoptiline ühendus Vienna Internet eXchange'iga.
Alates 2017. aastast kasutatakse tuletõrjetorni FunkFeuer'i olulise jaotuskohana. Eksperimentaalne võrk, mis pakub kõigile osalejatele/kodanikele tasuta internetti
Selle taristu kaudu pakub Biricon tuletõrjele tasuta internetiühendust.
2025. aastal arendati magistraalvõrgu ühendust edasi ja rajati 10 Gbit/s ühendus pimeda kiu kaudu E-Shelter/NTT andmekeskusega.
Edasine jaotus toimub olemasoleva taristu kaudu dubleeritud ühendustega.
Seega ei ole kavandatav mast täiesti uue võrgu algus.
See on osa paljude aastate jooksul kujunenud taristu edasiarendamisest.
9. Milline roll on FunkFeueril?
FunkFeuer on vaba kogukonnavõrk.
Biricon on seda taristut toetanud juba aastaid ning annab selleks muu hulgas kasutada tehnilist taristut ja asukohti.
Seega on kavandatav mastitaristu seotud ka selle vaba sidetaristu edasise arendamisega.
Niisiis ei piirdu projekt üksnes üksikute äriklientide teenindamisega.
10. Kuidas on see seotud valmisolekuga ulatuslikuks elektrikatkestuseks?
Side on oluline eeldus selleks, et ettevõtted, organisatsioonid ja omavalitsused saaksid tegutseda ka pikemate katkestuste ajal.
Biriconi ettevõtte asukohas on seetõttu juba olemas mitmesugused komponendid võimalikult kõrge tõrkekindluse jaoks.
Muu hulgas tuleb arvestada järgmisega:
- Päikesepaneelid
- Ligikaudu 400 kWh mahutavusega akusalvesti
- Diiselgeneraatoriga varutoide
- dubleeritud võrguühendused
- ühendus pimeda kiu kaudu
- oma serverid ja taristukomponendid
- varundus- ja avariitaastesüsteemid
Nende abil peaks tehniline taristu töötama võimalikult kaua ka pikemate katkestuste korral.
Kavandatav mast on osa sellest laiemast taristukontseptsioonist.
Loomulikult ei ole see iseenesest „elanikkonnakaitse“.
Küll aga võib vastupidav sidetaristu olla kriisi ja ulatusliku elektrikatkestuse korral oluline tehniline alus.
11. Kuidas on võimaliku tervisemõjuga?
Suhtume ka sellesse küsimusse tõsiselt.
Raadiorajatiste puhul tuleb järgida kõiki kehtivaid õiguslikke ja tehnilisi nõudeid.
Raadioreleesüsteemi puhul on määrav ka konkreetne kiirgusdiagramm.
Kasutatavad suundantennid koondavad raadioenergia tugevalt vastava vastasjaama suunas. Kavandatud antennide peakiire avanemisnurk on ligikaudu 1 kraad.
Seetõttu ei ole peakiir suunatud vertikaalselt alla kinnistu poole, vaid täpselt vastava vastasjaama suunas.
See on ka üks põhjusi, miks masti kõrgus on tehniliselt oluline.
Seega ei tähenda asjaolu, et mast on 45 meetri kõrgune, et masti all tekiks vastavalt suur raadiokiirguse tase.
Konkreetse hinnangu andmisel tuleb siiski alati lähtuda tegelikult kasutatavatest antennidest, sagedustest, saatevõimsustest, suundadest ning vastavatest arvutustest või mõõtmistest.
Me ei soovi seetõttu ei tervisemurede üldist tagasilükkamist ega põhistamata terviseväidete esitamist.
Määravad on tehnilised faktid.
12. Kuidas mõjutab mast asula ilmet?
Asula ilme on põhjendatud aruteluteema.
45 meetri kõrgune sõrestikmast on nähtav. Me ei eita seda.
Asula ilme hindamisel tuleks siiski arvesse võtta ka seda, milline hakkab selle asukoha ümbrus tegelikult tulevikus välja nägema.
Otse kavandatava masti taha on seoses kiirteega A21 plaanitud ligikaudu 14 meetri kõrgune müratõkkesein. Praeguse kava kohaselt peaks selle rajamine algama 2027. või 2028. aastal.
Seega muutub selle asukoha vahetu ümbrus niikuinii märkimisväärselt.
Müratõkkesein ise on ligikaudu 14 meetri kõrgune pikalt kulgev rajatis, mis mõjutab oma suure pindala tõttu ümbruse ilmet märksa rohkem.
Seetõttu on meie arvates mõistlik hinnata mõju asula ilmele kogu tulevase ümbruse põhjal, mitte vaadelda masti eraldiseisvana.
Mast ei asu muutumatuks jääval maastikul.
See asub olemasoleva kiirteetaristu vahetus läheduses ja kavandatava ulatusliku müratõkkerajatise ees.
Realistlik visualiseerimine peaks seetõttu näitama mitte ainult masti täna, vaid ka tulevikus kavandatud ümbrust.
13. „Miks mitte lihtsalt mõni teine asukoht valida?“
See on mõistetav küsimus.
Alternatiivne asukoht ei ole aga tehniliselt automaatselt sobiv pelgalt seetõttu, et see jääb elamupiirkonnast välja.
Toimiva raadioreleelingi jaoks peavad muu hulgas olema täidetud järgmised tingimused:
- piisav otsenähtavus raadiosideks
- sobiv kõrgus
- sobiv vastasjaam
- piisavalt vaba Fresneli tsoon
- sobiv sagedusplaneering
- elektrivarustus
- võrgu- või fiiberoptiline ühendus
- tõrkekindlus
- tehnilise taristuga ühendamise võimalus
- vajalike lubade saamise võimalus
Seega võib asukoht kaardil ahvatlev tunduda, kuid olla tehniliselt siiski sobimatu.
Lisaks tuleks alternatiivses asukohas kogu vajalik taristu nullist välja ehitada.
Kavandatavas asukohas olemasoleval taristul on juba olulised eeldused suure käideldavusega tööks.
Ka OpenPetitioni petitsioonis endas tuuakse projekti toetava argumendina välja, et alternatiivse asukohaga kaasneksid märkimisväärsed lisakulud taristu rajamiseks. (openPetition)
14. „Internet ja mobiilside on ju juba olemas“
Jah.
Küsimus ei ole aga selles, kas Brunn am Gebirges on üldiselt internet ja mobiilside olemas.
Küsimus on järgmine:
Millised sideühendused on konkreetsel juhul kasutatavad, kuivõrd on need dubleeritud ja milliseid täiendavaid raadiolinke on olemasoleva või tulevase taristu jaoks vaja?
Näiteks ei asenda olemasolev mobiilsidevõrk automaatselt kahe kindla asukoha vahelist eriotstarbelist raadioreleeühendust.
Samuti ei asenda üksainus fiiberoptiline ühendus automaatselt varuühendusena toimivat raadiolinki.
Erinevad tehnoloogiad täidavad erinevaid ülesandeid.
15. Kuidas on väitega, et tegemist on üksnes ärilise projektiga?
Biricon on ettevõte ja pakub loomulikult kommertssideteenuseid.
Samal ajal täidab olemasolev taristu ka muid ülesandeid.
Muu hulgas tuleb arvestada järgmisega:
- FunkFeueri toetamine
- tuletõrjedepoo internetiühendus
- dubleeritud sideühendused
- taristu klientidele
- kavandatav täiendavate asukohtade ühendamine võrku
- tõrkekindlus ja varutoide
Seega ei välista ärilised ja taristuga seotud ülesanded üksteist.
16. Mida petitsiooni arvud tegelikult näitavad?
Praegusel OpenPetitioni petitsioonil on 309 allkirja.
Neist 219 on seostatud Brunn am Gebirgega, 65 pärinevad teistest piirkondadest ja 25 on märgitud salajaseks. Statistika seostab lisaks 201 allkirja otseselt Brunn am Gebirgega; teised pärinevad näiteks Perchtoldsdorfist, Liesingist, Maria Enzersdorfist ja Mödlingist. (openPetition)
Need arvud näitavad, et teema äratab huvi ka väljaspool kavandatava rajatise vahetut ümbrust.
Need ei näita aga seda, kas iga toetaja tunneb täielikult projekti tehnilist otstarvet või milline isiklik ajend on allkirja andmise taga.
Ka seetõttu peame mõistlikuks jagada projekti kohta asjalikku teavet.
17. Võtame naabrite muresid tõsiselt
Me ei eelda, et iga naaber tervitab oma ümbruses 45-meetrist masti.
Selline rajatis muudab vahetut ümbrust.
Ka küsimus asula ilmest on põhjendatud.
Küll aga soovime arutelu, milles võetakse arvesse kogu olulist teavet.
See ei hõlma üksnes masti kõrgust.
Arvesse tuleb võtta ka järgmist:
- tegelik tehniline otstarve,
- asukoha valimise taust,
- juba olemasolev taristu,
- raadioreleelinkide nõuded,
- tõrkekindlus,
- tulevast ümbruskonda,
- kavandatud mürasein,
- ning küsimust, millised alternatiivid tehniliselt tegelikult toimivad.
18. Meie eesmärk
Me ei soovi kedagi veenda oma isiklikest muredest loobuma.
Küll aga soovime vältida olukorda, kus keerukat tehnilist taristut hinnatakse üksnes kujutluspildi põhjal „45-meetrisest mobiilimastist aias“.
Kavandatav mast on märksa suurema taristuprojekti nähtav osa.
Selle taga olev taristu on kujunenud paljude aastate jooksul.
FunkFeuer, fiiberoptilised ühendused, raadioreleeside, dubleerimine, varutoide ja kriisikindlama side võimalus on kõik osa sellest tervikust.
Samal ajal aktsepteerime, et esitatakse küsimusi asula ilme, vahetu naabruse ja konkreetse teostuse kohta.
Neile küsimustele tuleks vastata projektdokumentide, tehniliste andmete ja eksperdihinnangute, mitte oletuste põhjal.
Läbipaistvus loosungite asemel
Avalik arutelu on näidanud, kui kiiresti võib keeruka tehnilise projekti taandada mõnele märksõnale.
„42-meetrine mast.“
„45-meetrine saatemast.“
„Mobiilimast.“
„Elamupiirkond.“
Igaüks neist mõistetest kirjeldab vaid väikest osa tervikpildist.
Seetõttu soovime kogu loo ja tehnilise tausta avalikuks teha.
Seda artiklit täiendatakse jooksvalt, kui lisandub uut kontrollitavat teavet.
Kõik küsimused projekti kohta on teretulnud.
Meie eesmärk on sisuline arutelu, mis lähtub tegelikest tehnilistest ja planeerimisega seotud asjaoludest.
Biricon IT Services GmbH
Brunn am Gebirge