Häkkimine, andmepüük ja küberkiusamine – igal aastal langevad Austrias küberkuritegevuse ohvriks sajad tuhanded tarbijad. Tagajärjed on kohati rängad ning kurjategijad kasutavad ära interneti anonüümsust.
Enamikus kuritegevuse valdkondades, näiteks eluruumidesse sissemurdmiste ja majanduskuritegude puhul, püsib kuriteoteadete arv endiselt suur. Austria föderaalse kriminaalpolitseiameti andmetel kasvas aga küberkuritegevusega seotud teadete arv 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 30,9 protsenti, ulatudes veidi üle 13 000 juhtumi.
Küberkuritegevuse ohvriks võib langeda igaüks
Tänapäeval võib iga internetikasutaja langeda küberkuritegevuse ohvriks – isegi kui paljud inimesed ja terved ettevõtted ei taha seda näha. Suurim nõrk lüli on ja jääb inimene. Sellest tulenev rahaline kahju on tohutu. Igal aastal tekitatakse Austrias mitme miljoni euro suurust kahju, selgitab Wolfram Littich, Allianz Gruppe Austria juhatuse esimees ja Austria kindlustusseltside liidu VVO asepresident. Nagu näitab Liiklusohutuse Kuratooriumi (KFV) hiljutine uuring, on Austrias küberkuritegevuse juhtumite ja neist tulenevate kahjude varjatud osa suur. Nii väidab 24 protsenti küsitletutest, et on viimastel aastatel langenud küberkuriteo ohvriks ja kandnud sellest kahju.
Suur rahaline kahju ja pikaajalised psüühilised tagajärjed
Kui laiendada neid tulemusi kogu internetti aktiivselt kasutavale elanikkonnale (Austrias ligikaudu 4,2 miljonit inimest), tähendab see, et viimastel aastatel on vähemalt miljon inimest Austrias kandnud vähemalt ühe juhtumi tõttu rahalist või psüühilist kahju. „Kannatanute sõnul on viimastel aastatel põhjustanud enim rahalist kahju viirused ja kauba tarnimisega seotud pettused,“ selgitab KFV direktor Othmar Thann. KFV enam kui 2400 inimese seas tehtud uuringu kohaselt on rahaline kahju eriti suur tundlike andmete varguse ehk identiteedivarguse korral. Kannatanute hinnangul on keskmine kahju ligikaudu 1200 eurot. Ka internetipettuse ohvriks langenud võivad kanda suurt rahalist kahju. Ettevõtete puhul võib kahju kiiresti ulatuda miljonitesse või miljarditesse, kui tundlikud andmed satuvad soovimatult võõrastesse kätesse.
Väikeettevõtted on eriti ohustatud
Kannatanute sõnul on neile tekitatud kahju keskmiselt 480 eurot. Ent internetikuritegevuse mõju ei ole alati üksnes rahaline – ka psühholoogiline kahju võib olla tohutu: 72 protsenti KFV uuringus osalenud kannatanutest märgib, et juhtum põhjustas neile tugevaid või mõõdukaid hingelisi ja emotsionaalseid kannatusi. Kõige rängemad psühholoogilised tagajärjed on kiusamise ja identiteedivarguse ohvritel. Ka audiitorfirma KPMG hiljutine uuring näitab, et küberkuritegevus ei puuduta üksnes eraisikuid. Nii kinnitab 30 protsenti küsitletud ettevõtetest, et on juba küberkuriteo tõttu kahju kannatanud. „Nii väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kui ka suurkontsernid peavad oma küberturvalisuse alast teadlikkust veelgi suurendama,“ selgitab KPMG nõustamisvaldkonna partner Andreas Tomek. „Ettevõtted vajavad terviklikku vaadet, et küberkuritegevusest tulenevatele probleemidele tõhusalt vastu astuda.“ Vaja on terviklikku ja tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab ühtviisi nii inimeste, protsesside kui ka tehnoloogiaga. Selleks et ettevõtted saaksid end küberkuritegevuse eest kaitsta, peab küberturvalisus saama juhtkonna südameasjaks.
Lahendused: