Skip to Content

Pettusekahtlus seoses Austrias leviva google fonts puudutavate hoiatuskirjade lainega

Proua Eva Z..... ülesandel advokaat mag. Marcus Hochenweckeri saadetud hoiatuskirja tehniline analüüs
22. jaanuar 2023 by
Pettusekahtlus seoses Austrias leviva google fonts puudutavate hoiatuskirjade lainega
Alexander Biringer | Biricon IT Services GmbH

Mitme kliendi päringute ajendil uurisime juhtumit lähemalt ja käsitleme siin kirja tehnilisi aspekte. Tegemist ei ole siiski õigusnõustamisega. 

Teises lõigus väidetakse: „Pärast teie veebilehe külastamist pidi minu klient tõdema, et olete tema nõusolekuta edastanud tema IP-aadressi 212.95.5.xxx USA kontserni „Alphabet Inc.” kuuluvale ettevõttele ("Google"). ”

See väide ei ole õige järgmistel põhjustel:

  1. Kõik kirjas nimetatud IP-aadressid on Magenta / Teleringi dünaamilised ja NAT-i IP-aadressid. Tehniliselt tähendab see, et ühe sellise IP-aadressi taga on mitme kliendi internetiühendused, millel on privaatsed IP-aadressid, mistõttu ei saa IP-aadressi põhjal kindlaks teha, millise kliendiga on tegu. 

  2. Kõigil Google'ilt päringuga küsitud fontidel on vahemällu salvestamise kirje. See tähendab, et kui kasutaja külastab veebilehte, kus kasutatakse mõnda sellist fonti, salvestatakse see 365 päevaks arvutisse (brauseri vahemällu) ning järgmisel veebilehel ei laadita seda enam Google'i serverist uuesti alla. 

  3. Kõik Google Cloudi ja selle staatilise sisu – piltide, CSS-i, fontide, JavaScripti failide, kaartide jms – päringud suunatakse teenuse Anycast-DNS kaudu lähimasse andmekeskusse. Meie puhul, kui päringud tulevad Austriast, on selleks tavaliselt Frankfurt. (fra16s53-in-f3.1e100.net [142.250.185.227])
    Nende serverite suhtes kehtib isikuandmete kaitse üldmäärus ning need tohivad andmeid kolmandatele isikutele edastada ainult nõusoleku alusel. Google'i sõnul salvestatakse juurdepääsuandmeid üksnes anonüümitud kujul, et andmekaitsenõuetele vastavalt oma teenuseid osutada. 

  4. Kirjas esitatud kuvatõmmised näitavad üksnes Google’i teenuste integreerimist ja veebilehe vaadet, kuid mitte seda, kas andmeid ka tegelikult edastati. Andmete edastamise kohta vt punkti 2 või 3.

Neil põhjustel on need väited väga kaheldavad. Mitme kliendi veebilehti majutava serveri logifaile analüüsides tuvastasime, et neid erinevaid ja omavahel mitteseotud veebisaite külastati millisekundiliste vahedega. 

Selline tegevus, sealhulgas kuvatõmmiste tegemine, on võimalik üksnes automatiseeritult, kasutades veebirobotit ja näiteks Google’i või Mozilla ühiktestimise tööriistu. Vastavad käsud on dokumenteeritud sellel veebilehel:

Veebilehtedest kuvatõmmiste tegemine kasutajaliideseta brauseriga

Google Chrome API dokumentatsioon

Kirjas esitatud kuvatõmmised on tõenäoliselt tehtud Google Chrome’i kasutajaliideseta versiooniga – see on Google’i ja selle USA emaettevõtte Alphabet Inc toode ... 

Google’i sisu kasutamine on kiirete serverite tõttu tavapärane viis veebilehtede kiirendamiseks ning seda ei tohiks käsitada isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumisena, kuna andmeid edastatakse Euroopa serveritest.  

Veel üks väga hämmastav asjaolu selle kirja juures, mis viitab ulatuslikule andmepüügile, on kahjuhüvitise ülekandmiseks vajaliku viitenumbri puudumine. Ülekande selgitusse palutakse märkida vaid „Vergleich“ ehk „kompromiss“, mistõttu ei saa makset kõnealuse juhtumiga üheselt seostada. 

Need masskirjad saadeti teenusepakkuja Österreichische Post teenuse kaudu:

Kirjade saatmine Online Post.at kaudu

Lisateavet ja värskeid uudiseid selle juhtumi kohta leiate siit:

abmahnung.wtf